Bretagne on jagatud neljaks väiksemaks üksuseks: Morbihan (lõunarannik, siin ma elan hetkel), Finistere (läänerannik, Brest jääb sinna näiteks), Ille-et-Vilaine (idas, selle ja normandia piiril on näiteks prantslaste veendumuste järgi 8. maailmaime: Le Mont-Saint-Michel) JA COTES D'ARMOR, põhjarannik, kus me just 2 vihmast ja ühe pooletoobise ilmaga päeva veetsime.
Bretagne's sajab palju ja on tuuline ja muu Prantsusmaaga võrreldes üsna jahe ning Cotes d'Armor on neljast võimalikust üks hullemaid, kuid nii palju kui mina olen näinud, siis sealsetele elanikele kaasa tundma ei pea - sealne loodus on üks ägedamaid üldse!! Mulle isegi meeldis, et nii palju sadas, sest värvid olid sellevõrra palju erksamad ja kõik paigad inimestest palju tühjemad. Mingi lummav veidi metsik ja müstiline ilu valisteb seal..Ja veel meeldisid mulle loomulikult väga sealsed sadamad (ikka need paadid-paadid), sest, kuigi need olid tihedalt täis jahte, oli seal kõrval näha ka väga palju kalapüügitraalereid ja muud vastavat atribuutikat. Sadamd olid elus, päris.. mitte pühapäeva meelelahutus. Ja see oli vahelduseks väga värksendav.
Sealkandis võiks elada küll. Vaatamata vihmale. Eriti kui on olemas ilusad punased kummikud ja nendega harmoneeruv (kuid samal ajal ka iseseisvalt kaunis) vihmavari! :)
NB! need värvid seal olid ikka palju intensiivsemad tegelikult. mu kaamera ja oskused ei võimaldanud kõike jäädvustada...
